Reedel, 20. märtsil ehk jutuvestmispäeval ja ühtlasi ka kevade alguse puhul toimus Põlva Jakobi koolis Jutuvestja konkurss. Selle aasta lugusid ühendav teema oli AUSUS. Esitada võis ükskõik mis žanri lugusid, enda või teise autori loomingut. Osa võtsid sel korral 3.-8. klassi õpilased. Osalejaid oli nii Jakobi kui ka Põlva koolist. Žürii, kelleks olid sel aastal Aili Kolsar Põlva keskraamatukogust ja Daniel Rohelpuu 6. klassist, ei seadnud osalejaid paremuse järjestusse. Auhindu jagus kõigile. Täname kõiki osalejaid! Jutuvestmiseni!
13. märtsil tähistasime Põlva Jakobi koolis emakeelepäeva. Sel päeval toimus palju huvitavat. Nii mõnigi tegevus pakkus võistluspinget, aga sai lasta lendu ka oma loovuse.
Kõik meie kooli õpilased said näidata ilukirja. Kaunima käekirja konkursi raames selgitati välja iga klassi kõige ilusam käekiri:
klass – Helmi Simpson
klass – Herta-Helena Tühis
klass – Anette Kruuse
klass – Ele Pruul
klass – Simona Sepmann ja Maria-Liisa Paap
klass – Emily Jallai
klass – Getter Nõel
klass – Getter Pille
Kodu koolimajas oli seinte peal mingid väga veidrad laused – vigadega. Koolimajas ja valesti kirjutatud laused?! Loomulikult pidi need ära parandama. Iga õpilane andis endast parima, et laused õigesti kirja saaksid.
Loovust sai rakendada kahes täiesti erinevas ülesandes. Esiteks kirjutasid suuremad lapsed loovtekste pealkirjaga “Kui ma oleksin sõna”.
Mõned näited:
Kui ma oleksin sõna,
aiia oleksin suhkrupilv,
nii õrn ja kaunis ja kerge,
roosa, pehme ja helge.
Liugleksin mööda taevalage,
puutuksin päikest, tähti ja kuud,
sõuaksin tuulte ja lindude vahel,
naudiksin elu, ei miskit muud.
Lisette Jallai, 8. klass
Kui ma oleksin sõna,
siisoleksin ma ilus sõna,
nagu näiteks kena või
hoopis täna.
Kui ma oleksin täna,
siis mu elu oleks alati tänases.
Aga kui ma oleksin kena,
siis teeks ma
kõik oma elus kenaks.
Mirelle Kirbits, 8. klass
Kui ma oleksin sõna, siis ma oleksin huvitav,
sest ma oleksin huvitatud kõigist.
Ja ma saaks olla ükskõik, mida ma sooviksin olla ja teha.
Erki Kalev Petersell, 8. klass
Kui ma oleksin sõna, siis ma oleksin päikeseloojang. Ma oleksin iga päev veidi eriline. Minu värvid olenevad minu tujudest. Ma panen alati inimeste silmad särama. Ma toon justkui lootusetunde.
See esimene kord, kui ma teave ära värvin peale karmi talve, annab eriti hea tunde.
Isegi kui puud on veel raagus, tunduvad õhtud justkui suvel ja inimesed tulevad välja aega veetma. Ma armastan olla see pisike asi, mis teeb teiste rõõmu nii suureks.
Kethe-Kertel Kahar, 7. klass
Kui ma oleksin sõna, siis oleksin ilus. Näiteks päikeseloojang, täiskuu või linnulaul. Nendele sõnadele mõeldes tuleb ilus vaade ette.
Oleksin ka tulevik, sest sellele mõeldes tulevad ette pildid minu unistuste elust.
Võiksin olla ka sportauto – ilus, tumesinine ja läikiv.
Saaksin olla ka suvi, siis on päike, ilus ja soe. Kõik oleks lihtsalt perfektne.
Tahaksin olla ka midagi kasulikku, näiteks vesi, sest seda tarvitavad kõik kogu aeg.
Getter Nõel, 7. klass
Kui ma oleksin sõna, siis oleksin kivi. Ma oleks rannavees. Ma lookleksin seal sajandeid ja veel sajandeid, kuni ma kuhugi välja jõuan. Ma näeksin midagi muud, kui ainult rannaliiva ja vett enda ümber. Ma tunneksin mingit teist keskkonda, tunneksin midagi teistmoodi. Ma mõtleksin, kuhu ma veel võiks jõuda ja mis must saaks või mis ma teeks.
Gregor Uibo, 7. klass
Kui ma oleksin suvi
Suvel randa minek on
Ujuma me lähme koos
Vihma sajab, päike paistab
Ilus aeg on suvi
Seenel tihti käime me
Ema toiduks kokkab need
Enne õues käime veel
Nii ilus aeg on suvi
Tantsime ja naerame
Olek meil on mõnus
Reisilt tulnud, puhanud
Eriline suvi see
Aega meil on maa ja ilm
Enam paremaks ei lähe
Kaunilt süda põksub põues
Ilus aeg on suvi
Emily Jallai, 6. klass
Kui ma oleksin sõna
Kui ma oleksin sõna, siis ma oleks õnnelik ja rahul. Ning ma saaks teha igal pool jutu või luuletuse.
Miks ma ei saa olla sõna? Ma tahaks olla sõna, aga ma ei saa. Kui ma oleks sõna, siis ma saaks igal pool olla ja nautida seda olukorda. Kui ma olen inimese peas kinni ja ei saa sealt kuidagi välja. Inimene mõtleb ja mõtleb paberi peale. Ma olen väga-väga-väga õnnelik nagu mõni õnnelik ämblik, kes on teinud endale pesa. Palju-palju häid sõnu soovin ma teile.
Märt Nõel, 6. klass
Elas kord üks sõna nimega Eesti. Seda sõna saab igatmoodi kasutada ja mulle meeldiks olla see sõna. See on ilus ja meeldiv. Kõik kasutavad sõna Eesti.
Martin Vesi, 6. klass
Kui ma oleksin sõna, siis oleksin ma makaron, sest pasta on lihtalt imehea. Kui ma isegi oleks makaron, siis tahaksin pastakastmes hulpida ja nautida elu. (Nii kaua, kuni mul selleks aega on.)
Veronika Mark, 6. klass
Lisaks said õpilased osaleda videokonkursil, mis puudutas eesti keele olulisust. Üks ilus näide asub siin:
Ja loomulikult lahendati erinevaid viktoriine, kus sai näidata oma teadmisi Kristjan Jaak Petersonist, aga ka piltlike väljendite tundmist.
Esmakordselt meie kooli ajaloos osalesid meie kooli õpilased vabariiklikul usundiõpetuse olümpiaadil. Olümpiaadi eelvoor toimus 29.01 veebi teel ehk siis õpilased said olümpiaadi küsimusi täita kohapeal koolimajas. Usundiõpetuse olümpiaadist võivad osa võtta õpilased 8. kuni 12. klassini üle terve Eesti. Kuna küsimused on kõigile samad, siis on põhikooli õpilastel küllaltki suur väljakutse võistelda samas kategoorias gümnasistidega. Meie kooli esindasid 8. klassist Karl Marten Ojaste, Johannes Mesak ja Erki Kalev Petersell. Kokku oli osalejaid olümpiaadi eelvoorus kõikide koolide peale kokku 160. Tulemuste poolest oli eriti tubli Karl Marten Ojaste, kes saavutas üldarvestuses 36.-39. koha. Oma vanuseklassis jagas Karl Marten 4.-5. kohta. Aga tublid olid ka Erki Kalev Petersell 99.-106. kohaga ja Johannes Mesak 129.-130. kohaga. Meie kooli õpilased olid kõige nooremas vanuseklassis ja pakkusid samade ülesannete lahendusel tublit konkurentsi endast palju vanematele õpilastele. Olümpiaadi lõppvooru kutsuti 10 parimat üle terve Eesti, kes sel aastal olid kõik gümnaasiumide õpilased. Esmakordne hea kogemus olümpiaadist osavõtust annab meie kooli õpilastele hea stardiplatvormi järgmise aasta olümpiaadiks.
Reedel, 30. jaanuaril tähistati koolis eesti kirjanduse päeva, mis oli pühendatud eesti keelele, kirjandusele ja kirjanikele. Päev pakkus nii avastamisrõõmu kui ka võimalust mõelda, miks emakeel ja omamaine kirjandus on meie kultuuri alustalad. Eesti kirjanduse päeva tähistatakse Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäeval. Sel aastal möödus tema sünnist 148 aastat. Söögisaalis on üleval Tammsaarele pühendatud tutvustavad plakatid, mis annavad ülevaate tema loomingust. Tammsaare teosed kui eesti kirjanduse klassika kõnetavad õpilasi ka tänapäevaste teemade kaudu. Kirjanduspäeva raames toimus koolis mitmeid tegevusi. Üheks neist oli kiireima lauselugeja väljaselgitamine. Üritus pakkus põnevust ning võimalust panna proovile oma lugemisoskuse kiirus. Igast kooliastmest selgitati välja parim. I koolistme võitja – Emili Mustimets 1. klassist, II kooliastme võitja – Pärtel Lillemäe 5. klassist, III kooliastme võitja – Johannes Mesak 8. klassist. Täname kõiki osalejaid! Järgmisel aastal saavad taaskord kõik õpilased end proovile panna. Lisaks pöörati tähelepanu ka Ellen Niidu loomingule, sest eesti kirjanduse päevon ühtlasi ka kooslugemise päev. Sel aastal loeti lugusid teosest „Onu Ööbik Öösorri tänavast“. Ellen Niidu soojad ja mängulised tekstid pakkusid äratundmisrõõmu eri vanuses lugejatele. Kirjanduspäeva üheks fookuseks oli ka kirjasõpruse ja kirjakultuuri väärtustamine. Õpilasi kutsuti üles mõtlema sellele, millal nad viimati posti teel kirja saatsid või said, ning looma uusi mälestusi päris kirja kirjutamise kaudu. Kirja saamine pakkus elevust ja rõõmu. Eesti kirjandus kui rahva mälu ja mõtete kandja oli kogu päeva keskmes. Jakob Hurda mõte emakeelest kui rahva ühendavast jõust kõlas kirjanduspäeva tegevustes ja sõnumites selgelt ning andis päevast osavõtnutele mõtteainet kindlasti ka edaspidiseks. “Jakob Hurt jalutas Himmastes mööda looklevaid metsaradu ja unistas ajast, mil emakeel saab rahva uhkuseks ja ühendavaks jõuks.”
Kolmapäeval(03.12) toimunud INSPO-päev andis noortele selge sõnumi: tulevikku saab kujundada juba täna. Üritus oli täis energiat, loovust ja praktilisi ideid — täpselt see, mida noor vajab, et julgeda unistada ja hakata oma ideid ellu viima. Esinejad ja etteasted Johanna Marie Kork, kes tegi imelise etteaste viiuliga. rääkis oma teekonnast ja jagas ausaid mõtteid takistuste ületamisest ning sellest, kuidas väikestest sammudest sünnivad suured muutused. Meie Stuudio tantsugrupp tõi lavale elava ja energilise etteaste, mis tuletas meelde, et loovus ja eneseväljendus kuuluvad tulevikku sama palju kui tehnoloogia. �� Inspiratsioonikõnelejate seas olid Kaspar Eevald- kes on vallutanud Everesti tipu ning püstitanud Eesti vabasukeldumis rekordi. Liisu Miller- kes räägib, kuidas tema teekond on välja näinud, mis on tema töö juures ilus, mis on keeruline; ühtlasi arutleb, kas influenceri tööst tasub unistada ja millist nõu ta 18-aastasele Liisule täna annaks. Martin Villig- kes räägib, kuidas sündis tema karjääri käigus Bolt ning jagab oma ettevõtluslugu ja annab õpilastele näpunäiteid oma elu, karjääri ja heategevuse planeerimiseks. Igaüks andis ülevaate oma isikliku loo ja praktiliste nõuannetega, kuidas ideid testida, tiimi leida ja eesmärke järjepidevalt saavutada. Päeva lõpetas villemdrillem, kelle hoogne esitus pani publiku kaasa elama. Lõunapausil oli võimalus haridusmessil tutvuda erinevate koolide ja õppimisvõimalustega — suurepärane koht tulevikuõpingute inspiratsiooniks. Messil toimus ka lõbus messimäng, mis kutsus osalema kõiki uudishimulikke. Loosid ja rõõmsad võitjad Messimängu auhinnaloosis oli mitmeid võitjaid — õnnelike hulka kuulus ka Lisette Jallai. Huvitavate küsimuste loosis osutus võitjaks Karl Marten Ojaste. Päeva lõpuks olid õpilased rõõmsad, motiveeritud ja juba järgmise INSPO ootuses. See päev näitas, et julgust, loovust ja praktilisi oskusi kombineerides on igaühel võimalik hakata kujundama enda tulevikku.
