Kevadele sobilikud ja meelelised ettevõtmised Põlva Jakobi Koolis

Keväjäle sobiliku ja meelelidse ettevõtmisõ Jakobi koolin.

Mii kooli latsõ Mägi Mirtel (2.klass) ja Valgõ Mattias (3.klass) kävivä lehekuu 8.pääväl Sännä kultuurimõisan võrokeelidse luulõ lugõmisõ võistlusõl, Artur Adsoni avvus. Olgu üteldü, et edimäne luulõvõistlus oll Sännän 1999a. Tuu om võrokõisil väega väärikas üritüs kohaligu trubaduuri avvustamisõs.
Sjoo aasta oll luulõlugõjit 15 last, kõik põhikooli kooliastmõ olli esindädü.
Mirtel loi Milvi Panga luulõtusõ “Jalgratta talvõuni”. Mattias loi Contra luulõtusõ ” Jalkpallimaa Põlva”. Mõlõmba lugõja andsõvaq hindäst parõmba, olliva ilmõka ja lustilidsõq.
Hindaminõ oll` sjoo aasta väega demokraatlik,žüriid es olõki. Egäüts sai anda viiele parembide miildünü lugõjalõ uma punkti. Perän võisõt põhjendada kah , et mille sullõ just nuu 5 miildüvä. Ütski lugõja es jää ilma punktita. Uguri Kadri, üritüse kõrraldaja arvas, et kuis olõski võimalik luulõlugõjat hinnada? Egäütel uma arvosaaminõ ja mõtõ pään.
Pääle esinemisi oll ka tsillokõnõ tüütarõ Adsoni luuletuisi parembas mõistmisõs ja ilmekambas lugõmisõs. Saimi arvo, et tähtsä om kõgõpääst õks arvu saia, midä luulõtaja om tahtnu üldä üte vai tõõsõ mõttõ ja väljendiga. Sõs saat vast arvo, et määnest sõnna-mõtõt rõhutada.
Vaihõpääl sai suuperätsegä kihä kinnitäda.
Samal üritüsel hõigati vällä ka timahavadsõ „Mino Võromaa“ 37 kirätöie võistlusõ parõmba kirotaja.Töid tull võistlusõlõ 64, kirotajit oll 12. koolist.
Mii kuuli tull õkva 1.-3. klassi arvõstusõn 1. kotus – Pärtel Lillemäele 3.klassist. Pärtel kirot , „Üts vigurijutt vastlapääväst“.
Parõmba jutu-luulõtusõ aviti vällä valli väärikas žürii: Helle Laanpere, Aimi Hollo, Hipp Saar ja Janek Vaab. Avvuhinnaq olli iks kah. Mirtel ja Mattias saivaq tenokirä ja väiku märkmiku ilosa luulõtusõ esitämise iist.
Pärtel sai torrõ võrokiilse lavvamängo ” Hummogust õdaguni”.
Arvada jõudva seoaastadsõ kirätüü paari aasta peräst ka raamadukaasi vaihõlõ, a parhilla saa neid lukõ Võro instituudi kodolehe päält.

Nüüd kirjakeeles ka!

Kevadele sobilikud ja meelelised ettevõtmised Põlva Jakobi Koolis

Meie kooli õpilased Mirtel Mägi( 2.klass), Mattias Valge ( 3.klass) käisid 8.mail Sänna kultuurimõisas võrukeelse luule lugemise võistlusel, Artur Adsoni auks. Olgu öeldud, et esimene luulevõistlus oli Sännas 1999a. See on võrukestel väga väärikas üritus kohaliku trubaduuri austuseks.
Sellel aastal oli luulelugejaid 15 last, kõik põhikooli kooliastmed olid esindatud.
Mirtel luges Milvi Panga luuletuse ” Jalgratta talvõuni”. Mattias luges Contra luuletuse ” Jalkpallimaa Põlva”. Mõlemad lugejad andsid endast parima, olid ilmekad ja lustilised.
Hindamine oli seekord väga demokraatlik, žüriid polnudki. Igaüks sai anda viiele paremini meeldinud lugejale oma punkti.Pärast sai ka põhjendada, et miks sulle just need 5 meeldisid. Tore oli see, et ükski lugeja ei jäänud punktita, mõnedel oli lihtsalt punkte rohkem kui teistel. Kadri Ugur, ürituse korraldajana, arvab, et kuidas olekski võimalik hinnata luulelugejaid? Igaühel ju oma arusaam ja mõte peas.
Peale esinemiste oli ka pisike töötuba Adsoni luuletuste paremaks mõistmiseks ja ilmekamaks lugemiseks. Saime aru, et tähtis on kõigepealt ikka aru saada, mida luuletaja on tahtnud öelda ühe või teise mõtte ja väljendiga, siis saad vast aru, millist sõna- mõtet rõhutada.
Vahepeal sai suupärasega keha kinnitada.
Samal üritusel hõigati välja ka selleaastased „Mino Võromaa“ 37 kirjatööde võistluse paremad kirjutajad.Töid tuli võistlusele 64, kirjutajaid 12. koolist.
Meie kooli tuli 1.-3. klassi arvestuses lausa 1.koht- Pärtel Lillemäele, 3.klassist. Pärtel kirjutas, „Üts vigurijutt vastlapääväst“.
Paremad jutud-luuletused aitas välja valida väärikas žürii: Helle Laanpere, Aimi Hollo, Hipp Saar ja Janek Vaab. Selleaastased kirjatööd jõuavad ka paari aasta pärast raamatukaante vahele, aga praegu saab neid lugeda Võru Instituudi kodulehelt.
Auhinnad olid ikka ka. Mirtel ja Mattias said tänukirja ja toreda märkmiku ilusa luuletuse lugemise eest.
Pärtlile sai toreda lauamäng võru keeles ” Hummogust õdaguni”.

Kae sõs!

Kalade elu uurimas

Jakobi kooli 5. ja 6. klassi seltskonnal õnnestus KIK-projekti abiga külastada ühte väga
põnevat paika Eestimaal, nimelt Võrtsjärve ääres asuvat järvemuuseumi.
Nagu ikka, algas kõik teooriaga. Kuulsime meie giidilt väga huvitavaid fakte kalade elust,
nende kehaahitusest, toitumisest, sigimisest, kalapüügist ja veel paljust muust kaladega
seonduvast. Kalad pole üldse tummad! Teadlased olid lindistanud erinevate kalade hääli,
mida meilegi kuulata anti. Saime kalapüügiga seotud eksponaate uurides leida vastuseid
küsimustele, kuidas üks õige kalamees Eesti veekogudel peaks käituma, milliseid kalu ja
kuidas püüdma. Nägime kaasaegseid ja vanu püügiriistu, Eesti vetest püütud suurima kala
mudelit, filmi angeja uskumatust teekonnast Sargasso merre.
Õppeprogrammi kuulus ka parvesõit Võrtsjärvel. Meil vedas ilmaga väga, sest parvereisi ajal
oli järvel lainetus väike ning ükski mereröövlilaev meid ei rünnanud. Õnneks oli parvel ka
mootor ja poiste kartus, et tuleb ise sõudma hakata, oli asjatu.
Pärast parvetamist saime siseneda kalade imemaale. Meie ümber olevates suurtes
akvaariumites ujusid sajad kodumaised kalad ning samuti värvikad eksootilised kalaliigid
mujalt maailmast. Mis kõige põnevam – kaladele olid valmistatud akvaariumid ka põranda
sisse. Klaasist akvaariumitel kõndides saime imetleda hämmastavaid kalaelukaid. Need ei
olnud mitte väikesed kribulad, vaid meie jalge alt ujusid läbi kuni meetrised purikad. Giid
Marie tutvustas erinevate kalaliikide tunnuseid, mis oli hiljem abiks uimede ja saba ehituse
järgi kalade määramisel.
Lahkudes soovisime toredatele muuseumitöötajatele jätkuvalt jõudu kalade õiguste eest seismisel.

Kohtumine kirjanik Grethe Rõõmuga

Jakobi kooli 6. klass seadis reedel (16.02) sammud keskraamatukogu poole, et kohtuda omakandi lastekirjaniku Grethe Rõõmuga.
Grethel oli just äsja ilmunud uus raamat “Ruudi, Tuula ja hambahaldjas Tauno”, mida ta väga emotsionaalselt ja põnevalt kuulajatele tutvustas. Raamat on kirjutatud veidi noorematele lugejatele ja seepärast uurisime kirjanikult tema eelmisel aastal valminud noorsooromaani “Kaarnapuu” kohta. Selgus, et teos sisaldab veidi vanarahva tarkust, hulgaliselt seiklusi ja parasjagu õudust ka. Selline sisu tekitas huvi nii mõneski teismeealises, kes olid agarad raamatut laenutama või endale ostma.
Kohtumise lõpus võtsid meie kohalikud korrespondendid Mirelle ja Kuido kirjanikult intervjuu kooli ajalehe “Jakobi Hääl” tarvis. Loodetavasti ilmub ajalehe esimene number peatselt. Sealt saab lugeda, kuidas väike Grethe avastas endas kirjutamispisiku, mis on tema lemmikraamat ja muudki põnevat.

Sõbrapäev

14. veebruaril toimus koolis traditsiooniline sõbrapäeva laat. Hommikul täitus laadaplats kiirelt müüjate ja ostjatega. Müügiks pakuti ohtralt erinevaid magusaid küpsetisi, aga ka käsitööna valmistatud erinevaid tooteid, sõbrapaelu jne. Kohal oli ka erinevad laadaloterii ja fotosein pildistamiseks.Ruumi kaunistamise eestvedajateks olid õpilasesinduse liikmed. Sõbrapäevale kohaselt oli koolis avatud ka sõbrapostkast, kuhu sai postitada kauneid soove toredatele sõpradele! Aitäh kõigile, kes osalesid meie sõbrapäeva tegemistes! Olgem ikka sõbralikud!

Talvine spordipäev ja vastlapäeva tähistamine.

12. veebruaril toimus koolis talvine spordipäev, mis ühtlasi tähistas ka vastlapäeva. Lapsed nautisid rõõmsat ja aktiivset päeva ning said osa erinevatest sportlikest tegevustest. Suur tänu kõigile õpetajatele ja lapsevanematele, kes aitasid kaasa selle päeva õnnestumisele ning toetasid laste osalemist.

On tore, et Põlvas on selline mõnus koht nagu Mammaste, kus saab talverõõme nautida!

Jõuluaeg Põlva Jakobi Koolis

Jõuluootus Jakobi Koolis oli põnevaid tegevusi täis, sest valmistusime ju aasta suurimaks pühaks!

Koolimaja oli vaja kaunistada ja suureks jõulujumalateenistuseks ettevalmistused ära teha. 

Põnev oli! Võtsime teemaks Ingli kuulutuse Jeesuse sünni kohta ja seepärast  valmisid õpilaste ja õpetajate ühistöödena koolimaja akende kaunistamiseks siidpaberitest ingli -vitraažid ning paberist volditud suured inglid.

Volditud inglitega kaunistasime ka meie armsa Maarja kiriku.

 Suur töö sai tehtud Püha Öö tegelaste meisterdamisega. Ave joonistas põrandapapile Maarja, Joosepi, Jeesuslapse, karjased ja loomad. Tehnoloogiatunnis saagisid poisid need kujud õpetaja Rando juhendamisel välja. Õpetaja Anari juhendamisel värvisid IV klassi õpilased nimetatud tegelased ära ning lõppviimistluse tegi taas Maarja koguduse sekretär ja meie lapsevanem Ave. Meistrimees Hjalmar kinnitas kujud pakkude külge ja paigutas need koos valgustusega aknaorva. 

Tore oli pärgade meisterdamise õppetund, kus õpetajaid juhendas folklorist Aire.

Pärjad jäid kaunistama koolimaja väljastpoolt. Osalesime Jõulumaa Põlvamaal kaunistuskonkursil, kus õnnestus võita loosiauhind.

Terve jõulueelse  perioodi meisterdati kaarte, et meeles pidada meie kooli armsaid sõpru ja toetajaid. Me ei unustanud ära ka Leevi Hooldekodu elanikke, keda igal aastal tervitame kaartide ja magusate suupistetega.

Loomulikult oli vaja valmistuda ka jõulukohvikuks, mille uksed avasime I advendi õhtupoolikul. Külastajate arv oli rõõmustavalt suur! Kogutud raha eest said tasutud õpilaste jõuluväljasõidu reisikulud Pokumaale (1.-3. klass) ja Cantervilla lossi (4.-6.klass). 

15.detsembril toimus  Põlva Jakobi Kooli jõulukontsert Maarja kirikus, kuhu olid oodatud kõik meie kogukonna armsad inimesed. II kooliastme õpilased lugesid jõuluevangeeliumi ja näiteringi lapsed kehastusid Püha Öö tegelasteks, Jakobi Lasteaia lapsed olid väikesed lambakesed. 

Edasi  said esinemisloa kõik meie kooli õpilased: lauldi tuntud jõululaule, mängiti plokkflöödil ja ukulelel õpetaja Esteri taktikepi all. Suur tänu meid toetama tulnud muusikutele: õpetaja Silvile orelil ja Mariele, kes võlus viiulil välja imelised helid ning heledahäälsele Andreale!

Kontserdi lõpus tänasid õpetajad kõiki meie kooli töötajaid ja abilisi säravate jõulukuulidega, mis olid valmistatud ukraina meistrite poolt.

Viimane koolinädal oli samuti väga jõululine, sest siis „segunesid” meie kooli lapsed gruppideks ja erinevates töötubades ootasid neid põnevad tegevused: akvarellidega maalides said valmis jõulukaardid, piparkoogitoas kaunistati piparkooke, kuulati jõulujuttu, vaadati filmi, meisterdati jõulukroone, mängiti sõnamänge jne

Ja viimasel koolipäeval reisiti Pokumaale ja Cantervilla lossi. Suur tänu vanematele, kes oma panusega meie õpilasi toetasid!

Põlva- ja Võrumaa piiril Pokumaal saavad kokku loodus ja kunst ning muinasjutt. Tahtsime seda ise näha, tunda ja kogeda. Seljas soojad riided, kotis soe tee ning kaasas hea tuju olid 20.detsembril Põlva Jakobi Kooli 1.-3. klassi õpilased väljasõidul Pokumaale. Peas jõulusalm ning põues ootusärevus kohtumiseks Jõuluvanaga.

Meid ootas imekaunis talvine Pokumaa toreda perenaisega, kes tutvustas meid muinasjutu-pokudega ja Pokumaa looja Edgar Valteri tööde ja tegemistega. Pokukojas sai Iga laps ka ise meisterdada muinasjutumetsa matkarajalt leitud-valitud materjalidest. Elevust ja suurt rõõmu pakkusid lastele Pokumaal elavad koduloomad ja naabruses elav ülevoolavalt elavaloomuline kutsa.

Küll maitsesid hästi soe vaarikatee ja pirukad ning püstkojas küpsetatud vahukommid.

Jõudiski Jõuluvana, kes pani lapsed kohe trenni tegema, et ikka soe sees püsiks ning tugevaks saaksid.

Iga laps sai Jõuluvanale oma salmi, luuletuse või mõistetuse eest kingituse, kui salm ikka meelde ei tulnud, tuli Jõuluvanaga kätt suruda.

Jõuluvana tänatud ja uuesti teele saadetud, ootas meid juba soe buss, et tagasi koju sõita. Ees ootamas mõnus koolivaheaeg ja uus aasta oma toimetamistega.

Mõnus jõuluhommik Cantervilla lossis

   Jakobi kooli 4.-6. klassi õpilased ja õpetajad on väga tänulikud Cantervilla lossi pererahvale, kes pakkusid meile võimaluse tähistada jõule nende kaunis hoones. 

   Juba trepil võtsid meid vastu lossi virtin ja koduõpetaja. Meile tutvustati lossis käitumise kombeid. Õppisime selgeks viisaka tervitamise koos kummarduste ja kniksudega. 

   Lossis tähistatakse suuri sündmusi ikka balliga, mille üks osa on tantsud. Olime riietunud balliks sobivasse riietusse ning tantsuõpetajal jäi vaid õiged tantsusammud ja liikumised ette näidata. 

   Teenijaskond oli katnud  imekauni peolaua. Saime teada põnevatest lossis rahva lauakommetest. Üllatav oli see, et toitu võis tõsta taldrikule nii palju, kui seda tegi lossiproua. Kogu taldrikut ei olnud viisakas tühjaks süüa. See viitab külalise vaesusele või liigsele näljale. Lauast ei olnud sobiv lahkuda enne, kuni kõik on söömise lõpetanud. Poisid aitasid viisakalt tüdrukud lauda istuda. Söödi hiirvaikselt, sest nõnda on lossis kombeks. Toidud maitsesid kõigile väga.

   Nüüd kutsus lossihärra lapsi seiklusmängule. Kaduma olid läinud aardekapi võtmed, mida tuli vihjetega kirjarullide abil otsida kogu majast. Kui võtmed leitud, asusime jõulukuuse kaunistamiseks jõuluehteid valmistama. Kaunistatud jõulupuu juures said kõik peolised kätte oma kingipakid. Külaskäigu lõpetuseks tutvusime suursuguste kostüümidega, mida vanasti oli kombeks lossis kanda. Saime veel korraks lauda istuda ja nautida hõrgutavat magustoitu.

    Cantervilla lossi külaskäik mõjus lastele nii inspireerivalt, et sellest sündis idee korraldada koolis ball.

Fotod: Merlin Kirbits ja Rahel Kaupmees

Evakuatsiooniõppus

Täna toimus Põlva Jakobi Koolis edukas evakuatsiooniõppus, mille raames harjutati kiiret ja tõhusat reageerimist võimaliku tulekahju korral. Kaasatud oli ka Põlva päästekomando.

Õppuse lõpus viidi läbi tagasisidevoor, kus arutati õnnestumisi ja tõhusaid meetmeid ning käsitleti võimalikke parendusvaldkondi. See on oluline samm protsessis, et tagada tulevaste harjutuste veelgi suurem efektiivsus.

Samuti pakuti õpilastele võimalust tutvuda päästeautodega ning väga sisuka loengu pidas päästetöötaja Joonas Poom.

Aitäh meeldiva koostöö eest, Põlva päästekomando!

Aitäh, Erki Land!