7.aprillil osalesid Põlva Jakobi Kooli 6.-8. klassi tüdrukud põneval konverentsil SPARK

Avaldamise kuupäev: 13. aprill 2026

Teisipäeval osalesid Põlva Jakobi Kooli 6.-8. klassi tüdrukud põneval konverentsil SPARK, mis lahtikirjutatult tähendab sütti, proovi, arutle, rakenda ja koge. Konverentsi eesmärk oli äratada tüdrukutes suuremat huvi tehnoloogia vastu, pakkuda positiivset ja vahetut kokkupuudet IKT ja inseneeria valdkonnaga ning edastada sõnum, et need ägedad tulevikuametid on mõeldud ka tüdrukutele.

Meie hinnangul sai see eesmärk igati täidetud ja sütitavaid esinejaid jagus küllaga:

👉 Päevajuht Kristel Leif tutvustas noortele inseneeriat tavalise lusika abil.

👉 Harno haridusuuenduste juht Liina Kanter arutles selle üle, miks hetkel ainult iga 6 tüdruk soovib jätkata õpinguid mõnel tehnoloogiaerialal.

👉 Kei Olbrei pani kogu saali erutusest kihama katsetades reaalajas fotogalerii äpi loomist. See oli ainulaadne ja põnev kogemus!

👉 Insener Cathy-Liis Põlluveer tõi hea näite, kuidas tulevikus oma CV-d koostada tasub.

👉 Lemmikesinejaks kujunes säm oma sõbraliku oleku ja eluliste näidetega. Me kõik loodame väga, et järgmisel korral ta lisaks rääkimisele ja kogemuste jagamisele ka laulab.

Lõunasöök meile maitses. Kuigi järjekorras tuli seista päris pikalt, siis toiduvalik oli rikkalik ja igaüks leidsid endale midagi meelepärast. Demoalad olid inforohked ja eriti köitis meie tähelepanu robotkoer. Ühtlasi proovisime 360-kraadise video tegemise ära. Kui alguses ei saanud keegi aru, mida teha tuleb ja kuhu vaadata oleks vaja, siis kolmandal katsel õnnestus kõik juba väga hästi.

Töötubadesse registreerumisel ei jagunud meile kahjuks kohti. Tuli leppida sellega, kuhu korraldajad meid jooksvalt suunasid:

🧡 Oranžis saalis proovisid 6. ja 8. klassi tüdrukud 3D printimise ja CNC tehnoloogiaga seotud tegevusi ja 7. klassi tüdrukud Makey Makey haridusroboti progemist.

❤️ Roosas saalis tegid tossu, tuld ja pauku särtsakad AHHAA töötajad. Rakendasime oma varasemaid teadmisi, et ennustada, mis katsete käigus juhtuma hakkab.

💙 Sinises saalis osalesid 7. klassi tüdrukud vabavara ja AI tegevustes ning 6. ja 8. klassi tüdrukud proovisid võrgutamist (ehk võrgukaabli tegemist). Üks seitsmendik ehitas, programmeeris ja mängis ka arduino haridusrobotiga.

Kokkuvõtvalt arvasid Põlva Jakobi Kooli tüdrukud, et konverentsil SPARK tasus osaleda. Seal oli nii neid asju, mis meeldisid (nt säm, teised esinejad ja töötoad), kui ka neid, mida järgmisel korral teisiti teha (nt töötubadesse registreerumine, jõukohased ülesanded, lähem asukoht). Tõdeti, et oli päris okei, normaalne, tore, äge ja “bänger” üritus. Viis punkti viiest!

Kõik pildid ja videod leiad siit https://drive.google.com/drive/folders/1KsebTxSXQMmfxIitRSX5sw2uAVEFk1hF?usp=sharing.

Merlin Kirbits

📢 Avatud uste päevad 20.–22. aprillil!

Avaldamise kuupäev: 31. märts 2026 , ,

Ootame kõiki huvilisi osa saama meie õppetundidest ja koolielust. Sul on suurepärane võimalus tulla kohale, jälgida tunde ning saada vahetu kogemus õppimisest.

📚 Tundide külastamiseks palume eelnevalt registreeruda
Seda saad teha mugavalt kas QR-koodi skaneerides või alloleva lingi kaudu:
https://docs.google.com/spreadsheets/d/1dSiN7n8xybv0QK6hrLn5_4ag1XR6TbkkEagbdmQMZjs/edit?usp=sharing

🍽️ Lisaks on võimalik osaleda koolitoidu teabetunnis
🕐 Kell 13.05–13.50
📍 Söögisaalis

Tule ja vaata oma silmaga – oled väga oodatud! ✨

Jutuvestja konkurss 2026

Avaldamise kuupäev: 23. märts 2026 , ,

Reedel, 20. märtsil ehk jutuvestmispäeval ja ühtlasi ka kevade alguse puhul toimus Põlva Jakobi koolis Jutuvestja konkurss.
Selle aasta lugusid ühendav teema oli AUSUS.
Esitada võis ükskõik mis žanri lugusid, enda või teise autori loomingut. Osa võtsid sel korral 3.-8. klassi õpilased. Osalejaid oli nii Jakobi kui ka Põlva koolist.
Žürii, kelleks olid sel aastal Aili Kolsar Põlva keskraamatukogust ja Daniel Rohelpuu 6. klassist, ei seadnud osalejaid paremuse järjestusse. Auhindu jagus kõigile.
Täname kõiki osalejaid! Jutuvestmiseni!

Fotod: Maris Popman ja Kairit Leesalu

Emakeelepäev 2026

Avaldamise kuupäev: 23. märts 2026 , ,

13. märtsil tähistasime Põlva Jakobi koolis emakeelepäeva. Sel päeval toimus palju huvitavat. Nii mõnigi tegevus pakkus võistluspinget, aga sai lasta lendu ka oma loovuse.

Kõik meie kooli õpilased said näidata ilukirja. Kaunima käekirja konkursi raames selgitati välja iga klassi kõige ilusam käekiri:

  1. klass – Helmi Simpson
  2. klass – Herta-Helena Tühis
  3. klass – Anette Kruuse
  4. klass – Ele Pruul
  5. klass – Simona Sepmann ja Maria-Liisa Paap
  6. klass – Emily Jallai
  7. klass – Getter Nõel
  8. klass – Getter Pille

Kodu koolimajas oli seinte peal mingid väga veidrad laused – vigadega. Koolimajas ja valesti kirjutatud laused?! Loomulikult pidi need ära parandama. Iga õpilane andis endast parima, et laused õigesti kirja saaksid. 

Loovust sai rakendada kahes täiesti erinevas ülesandes. Esiteks kirjutasid suuremad lapsed loovtekste pealkirjaga “Kui ma oleksin sõna”. 

Mõned näited:

Kui ma oleksin sõna,

aiia oleksin suhkrupilv,

nii õrn ja kaunis ja kerge,

roosa, pehme ja helge.

Liugleksin mööda taevalage,

puutuksin päikest, tähti ja kuud,

sõuaksin tuulte ja lindude vahel,

naudiksin elu, ei miskit muud.

Lisette Jallai, 8. klass

Kui ma oleksin sõna,

siisoleksin ma ilus sõna,

nagu näiteks kena või

hoopis täna.

Kui ma oleksin täna,

siis mu elu oleks alati tänases.

Aga kui ma oleksin kena,

siis teeks ma

kõik oma elus kenaks.

Mirelle Kirbits, 8. klass

Kui ma oleksin sõna, siis ma oleksin huvitav,

sest ma oleksin huvitatud kõigist.

Ja ma saaks olla ükskõik, mida ma sooviksin olla ja teha.

Erki Kalev Petersell, 8. klass

Kui ma oleksin sõna, siis ma oleksin päikeseloojang. Ma oleksin iga päev veidi eriline. Minu värvid olenevad minu tujudest. Ma panen alati inimeste silmad särama. Ma toon justkui lootusetunde.

See esimene kord, kui ma teave ära värvin peale karmi talve, annab eriti hea tunde.

Isegi kui puud on veel raagus, tunduvad õhtud justkui suvel ja inimesed tulevad välja aega veetma. Ma armastan olla see pisike asi, mis teeb teiste rõõmu nii suureks.

Kethe-Kertel Kahar, 7. klass

Kui ma oleksin sõna, siis oleksin ilus. Näiteks päikeseloojang, täiskuu või linnulaul. Nendele sõnadele mõeldes tuleb ilus vaade ette.

Oleksin ka tulevik, sest sellele mõeldes tulevad ette pildid minu unistuste elust.

Võiksin olla ka sportauto – ilus, tumesinine ja läikiv. 

Saaksin olla ka suvi, siis on päike, ilus ja soe. Kõik oleks lihtsalt perfektne.

Tahaksin olla ka midagi kasulikku, näiteks vesi, sest seda tarvitavad kõik kogu aeg.

Getter Nõel, 7. klass

Kui ma oleksin sõna, siis oleksin kivi. Ma oleks rannavees. Ma lookleksin seal sajandeid ja veel sajandeid, kuni ma kuhugi välja jõuan. Ma näeksin midagi muud, kui ainult rannaliiva ja vett enda ümber. Ma tunneksin mingit teist keskkonda, tunneksin midagi teistmoodi. Ma mõtleksin, kuhu ma veel võiks jõuda ja mis must saaks või mis ma teeks.

Gregor Uibo, 7. klass

Kui ma oleksin suvi

Suvel randa minek on

Ujuma me lähme koos

Vihma sajab, päike paistab

Ilus aeg on suvi

Seenel tihti käime me

Ema toiduks kokkab need

Enne õues käime veel

Nii ilus aeg on suvi

Tantsime ja naerame

Olek meil on mõnus

Reisilt tulnud, puhanud

Eriline suvi see

Aega meil on maa ja ilm

Enam paremaks ei lähe

Kaunilt süda põksub põues

Ilus aeg on suvi

Emily Jallai, 6. klass

Kui ma oleksin sõna

Kui ma oleksin sõna, siis ma oleks õnnelik ja rahul. Ning ma saaks teha igal pool jutu või luuletuse.

Miks ma ei saa olla sõna? Ma tahaks olla sõna, aga ma ei saa. Kui ma oleks sõna, siis ma saaks igal pool olla ja nautida seda olukorda. Kui ma olen inimese peas kinni ja ei saa sealt kuidagi välja. Inimene mõtleb ja mõtleb paberi peale. Ma olen väga-väga-väga õnnelik nagu mõni õnnelik ämblik, kes on teinud endale pesa. Palju-palju häid sõnu soovin ma teile.

Märt Nõel, 6. klass

Elas kord üks sõna nimega Eesti. Seda sõna saab igatmoodi kasutada ja mulle meeldiks olla see sõna. See on ilus ja meeldiv. Kõik kasutavad sõna Eesti.

Martin Vesi, 6. klass

Kui ma oleksin sõna, siis oleksin ma makaron, sest pasta on lihtalt imehea. Kui ma isegi oleks makaron, siis tahaksin pastakastmes hulpida ja nautida elu. (Nii kaua, kuni mul selleks aega on.)

Veronika Mark, 6. klass

Lisaks said õpilased osaleda videokonkursil, mis puudutas eesti keele olulisust. Üks ilus näide asub siin:

Ja loomulikult lahendati erinevaid viktoriine, kus sai näidata oma teadmisi Kristjan Jaak Petersonist, aga ka piltlike väljendite tundmist.

Usundiõpetuse olümpiaad

Avaldamise kuupäev: 11. veebruar 2026 , ,

Esmakordselt meie kooli ajaloos osalesid meie kooli õpilased vabariiklikul usundiõpetuse olümpiaadil. Olümpiaadi eelvoor toimus 29.01 veebi teel ehk siis õpilased said olümpiaadi küsimusi täita kohapeal koolimajas. Usundiõpetuse olümpiaadist võivad osa võtta õpilased 8. kuni 12. klassini üle terve Eesti. Kuna küsimused on kõigile samad, siis on põhikooli õpilastel küllaltki suur väljakutse võistelda samas kategoorias gümnasistidega. Meie kooli esindasid 8. klassist Karl Marten Ojaste, Johannes Mesak ja Erki Kalev Petersell. Kokku oli osalejaid olümpiaadi eelvoorus kõikide koolide peale kokku 160. Tulemuste poolest oli eriti tubli Karl Marten Ojaste, kes saavutas üldarvestuses 36.-39. koha. Oma vanuseklassis jagas Karl Marten 4.-5. kohta. Aga tublid olid ka Erki Kalev Petersell 99.-106. kohaga ja Johannes Mesak 129.-130. kohaga. Meie kooli õpilased olid kõige nooremas vanuseklassis ja pakkusid samade ülesannete lahendusel tublit konkurentsi endast palju vanematele õpilastele. Olümpiaadi lõppvooru kutsuti 10 parimat üle terve Eesti, kes sel aastal olid kõik gümnaasiumide õpilased. Esmakordne hea kogemus olümpiaadist osavõtust annab meie kooli õpilastele hea stardiplatvormi järgmise aasta olümpiaadiks.

Robert Bunder

Usuõpetuse õpetaja

Eesti kirjanduse päev Põlva Jakobi koolis

Avaldamise kuupäev: 2. veebruar 2026 , ,


Reedel, 30. jaanuaril tähistati koolis eesti kirjanduse päeva, mis oli pühendatud eesti keelele, kirjandusele ja kirjanikele. Päev pakkus nii avastamisrõõmu kui ka võimalust mõelda, miks emakeel ja omamaine kirjandus on meie kultuuri alustalad.
Eesti kirjanduse päeva tähistatakse Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäeval. Sel aastal möödus tema sünnist 148 aastat. Söögisaalis on üleval Tammsaarele pühendatud tutvustavad plakatid, mis annavad ülevaate tema loomingust. Tammsaare teosed kui eesti kirjanduse klassika kõnetavad õpilasi ka tänapäevaste teemade kaudu.
Kirjanduspäeva raames toimus koolis mitmeid tegevusi. Üheks neist oli kiireima lauselugeja väljaselgitamine. Üritus pakkus põnevust ning võimalust panna proovile oma lugemisoskuse kiirus. Igast kooliastmest selgitati välja parim.
I koolistme võitja – Emili Mustimets 1. klassist,
II kooliastme võitja – Pärtel Lillemäe 5. klassist,
III kooliastme võitja – Johannes Mesak 8. klassist.
Täname kõiki osalejaid! Järgmisel aastal saavad taaskord kõik õpilased end proovile panna.
Lisaks pöörati tähelepanu ka Ellen Niidu loomingule, sest eesti kirjanduse päevon ühtlasi ka kooslugemise päev. Sel aastal loeti lugusid teosest „Onu Ööbik Öösorri tänavast“. Ellen Niidu soojad ja mängulised tekstid pakkusid äratundmisrõõmu eri vanuses lugejatele.
Kirjanduspäeva üheks fookuseks oli ka kirjasõpruse ja kirjakultuuri väärtustamine. Õpilasi kutsuti üles mõtlema sellele, millal nad viimati posti teel kirja saatsid või said, ning looma uusi mälestusi päris kirja kirjutamise kaudu. Kirja saamine pakkus elevust ja rõõmu.
Eesti kirjandus kui rahva mälu ja mõtete kandja oli kogu päeva keskmes. Jakob Hurda mõte emakeelest kui rahva ühendavast jõust kõlas kirjanduspäeva tegevustes ja sõnumites selgelt ning andis päevast osavõtnutele mõtteainet kindlasti ka edaspidiseks.
“Jakob Hurt jalutas Himmastes mööda looklevaid metsaradu ja unistas ajast, mil emakeel saab rahva uhkuseks ja ühendavaks jõuks.”

Kairit Leesalu

eesti keele ja kirjanduse õpetaja