9.november oli väga sündmusterohke. Toimus ka traditsiooniline laternamatk. Matk tõi kokku õpilased, õpetajad ja kogukonna liikmed, et üheskoos valgustada sügise pimedust ning austada pühakut Martinust.
Laternamatk algas kooli juurest, kus osalejad kogunesid, varustatud laternatega, et luua värvikas valgusahel. Marsuut viis osalejad läbi kauni looduse, luues maagilise õhkkonna sügisele omaste värvide ja kargete tuulte saatel.
Püha Martinusele pühendatud matk toob esile traditsioonilise laternakõnni sügavama tähenduse. Püha Martin on tuntud oma helduse ja abivalmiduse poolest ning matk on võimalus kogukonnale jagada valgust ja soojust üheskoos.
Matk lõppes Põlva Maarja kirikus, kus võttis meid vastu ja pidas jutluse õpetaja Toomas Nigola. Samuti said osalejad nautida sooja jooki ja suupisteid, jagada muljeid ning tunda ühtekuuluvustunnet.
Mardilaupäeva valmistasid ette Jakobi Kooli IV klassi õpilased koos õpetaja Anari ja võro kiile oppaja Marjuga. Hommikul sanditasid mardikesed koolimajas ja kogusid endile magusa noosi. Pärast koolipäeva sõidutasid mardikesi emad Tiia ja Piret. Nii said mardiõnnistusi kuulda töötajad erinevates asutustes, kus lapsi suurepäraselt vastu võeti ning head ja paremat kaasa anti.
Tänud:
Tere Piim
Lõuna Pagarid
Tillu kohvik
Õhtu lõppes Põlva Keskraamatukogus, kus …..
Mardid tulevad ” sealtpoolt päikest, kuud ja tähti, mööda vikerkaart” kõigile õnne tooma. Nad ei ole andide kogujad, vaid meie igapäevasesse ellu õnne toojad.
Selle aasta eestkõneleja, Kaido Kaha, kutsus meid 9.novembril Põlva Jakobi Kooli 4.klassi õpilastega võru keele nädala raames toimuval üritusel Põlva Keskraamatukogus külalisi üllatama.
Valmistasime ette toreda ja põhjaliku kava sanditamise rituaale silmas pidades. Riietusime ka nagu kord ja kohus ikka ainult tumedatesse riietesse, kandsime maske. Lauluga sisenedes oli meil veel kõigil julgust küllaga, aga rahvahulka silmates jäi mõne mardikese suu tsipakeseks kinni. Kogusime ennast siiski ja sanditasime nii kuis vaja. Kogu kava oli enesestki mõistetavalt ikka ainult võru keeles. Rahvas sai meiega koos tantsida- laulda ja uutmoodi mõistatusi mõistatada. Kas sina tead mis see on? Kasus ja kahanõs, a otsa ei lõpõ kunagi? Mis kuu, õks tüü!
Kui ka vitstega tervis sopsutatud ja sokukestel kõik läbi puksitud, hakkasime lauldes järgmisesse tarre kõmpima. Kokku tulnud rahvas jäi aga omi asju ajama.
Põlva Jakobi Kooli esindus võru keele nädala üritusel
9.novembril peeti Võru Instituudis 13. korda võru keeles ettelugemise päeva „ Kullõ, ma loe sullõ!“. Osavõtjaid oli 19õpilast kuuest Vana- Võromaa koolist.
Meie koolist käis 2 õpilast. Kreete Sahtel 3.klassist luges „ Mino Võromaa“ kogumikust jutu „Egäpääväne tarbõasi.“Loos kirjeldati missugused on olnud erinevatel aegadel koolis käinud laste koolikotid.
Getter Nõel 5.klassist luges jutu “Härmävitäi”. See ju ämblik!
Mõlemad tüdrukud olid väga tublid ja püüdlikud lugejad- hääldajad, ilmekusestki ei jäänud puudu.
5.-7.klassi vanuserühmas said žürii preemia 4 õpilast. Nende hulgas ka Getter Nõel, kelle juhendajaks oli Põlva Jakobi Kooli võro keele õpetaja Kaire Palo.
Žüriis olid Silvi Jansons, Jan Rahman ja Janely Sõmer( Võru Kreutzwaldi Kool 8.klass).
Ärgitati ikka keelt suust välja ajama. See pole midagi rumalat, hoopis selleaastane tunnuslause:”KIIL SUUST VÄLLÄ!”
Hingedepäeval oli lasteaiagi päevaplaan teistsugune. Tavapärase õueskäigu või matka asemel seati sammud hoopis kiriku ja kalmistu suunal. Lapsed asetasid Põlva vabadussamba jalamile kõigile Eesti vabaduse eest võidelnute ja sõjas langenute mälestuseks küünla. Nad said käia samba ümber ning kuulda mõne sõnaga samba ajaloost. Edasi mindi koos Ave Mustimetsaga Põlva kalmistule Põlva köster Otto Matthissoni hauaplatsi puhastama. Usinusega puhastati plats puulehtedest ja hauakivi tehti samblast puhtaks. Koos õpetajatega süüdati mälestusküünlad. Köster Matthisson maeti Põlva kalmistule, luukambri kõrvale, oktoobris lõpus, täpselt 90 aastat tagasi. Rongkäigust Maarja kirikust kalmistule, võttis toona osa suur hulk Põlva kihelkonna rahvast. Matthisson oli omal eluajal rahva poolt armastatud. Lastel oli huvitav kuulata lugusid möödunud aegadest, sealhulgas saadi teada kes oli Otto Matthisson ja sedagi miks ning millal on Põlva kalmistu rajatud.
Teksti koostas ja pildistas Ave Mustimets
Jaan Vahtra oli kunstnik, kirjanik, ajakirjanik ja pedagoog. Jaan Vahtra oli üks eesti modernistlikest kunstnikest, ta tegutses maalikunstniku, raamatugraafiku ja karikaturistina.
IV klass käis J.Vahtra haual ja korrastas selle, süütasime küünlad ja lugesime palve.
Tänu @Slackline.ee slackrackidele algas õppetöö pärast vaheaega uute võimalustega koolimaja liikumistoas. Slackrackil saab kombineerida tasakaaluharjutusi erinevate jõuharjutustega või õppida tasakaalu mängulisel viisil. Just niimoodi lõbusalt ja vabalt kasutatakse neid nüüd vahetunnis!
Jakobi koolipere liikus täna terviseks. Nädal algas õnnistussoovidega kooli kaplanilt Toomaselt ja edasi tutvustas õpetaja Rando, mis meid spordipäeval ees ootab.
Siis liikus vahva seltskond pikas rivis koolistaadioni poole ja kohale jõudes algas soojendustrenn + 2 tiiru staadionil.
Algasid erinevad mängud/võistlused (täpsusvisked korvi discgolfi kettaga/täpsusvisked võrkpalliga korvi -see siis oleks alternatiiviks neile, kes ehk discgolfi kettaga ei oska visata). Täpsus sööt jalgpalliga võimlemisrõngasse, paberlennuki voltimine ja selle lennutamine kaugusesse, takistusrada, 100 m jooks.) Antud keskuste järel rivistusime muruväljakule, kus Ave- Lii selgitas jalgpalli reegleid. Siis järgnes võistkondade paika panemine ning vastasvõistkonna tervitamine . Jalgpall toimus võimlemispalliga, õpetajad vs õpilased (10 vs 17)
See oli päeva kõige toredam osa. Õpetajad mängisid rõõmsa hooga nagu lapsed. Keegi ei jäänud pealtvaatajaks! Õpetaja Kaire kaitses väravat hoolega ja ta ise ütles, et kärbeski ei pääsenud läbi. Marju ütles, et tema küll mängida ei oska, aga oli väga tubli ründes koos Kairitiga. Heidi sai samuti mitme löögiga pallile pihta ja oli väga vapper. Tiina ja Anar üllatasid sellega, et unustasid ära oma vanuse ja tormasid appi, kus võimalik, Merle ja Tiia olid super-kaitses, Kadri jalahoobid lennutasid palli ikka väga kaugele. Merle tõrjus ära kõik laste püüded pall väravasse lennutada! No jah ja siis liikumisõpetaja Rando rünnakud, need olid vägevad ja lõpuks maandus pall ka tema poolt vastaste väravasse!
Meie õpilased võitlesid väga visalt ja olid õpetajatele suurepärased vastased. Ei oskagi kõiki nimesid välja tuua. Meil oli vahva spordipäev! Aitäh liikumisõpetajatele Ave-Liile ja Randole , kes selle päeva korraldasid!
Peale rivistust ja patsu löömist ootas meid koolimajas soe söök ja toredad koolitädid!
„VANAKS saamise juures on hea see, et siis muutud toredamaks ja kenamaks inimeseks.”
Grete Dirclcink-Holmfeld „Lapsesuu”
Jakobi kooli pere tänab südamest oma toredaid vanaemasid ja vanaisasid, kes leidsid aega ja tulid ühisesse pidulauda vanavanemate päeva tähistama ja sellega ka kogukonna kooli toetama.
Pärastlõuna koolimajas juhatasid sisse õppejuht Kairit ja Jakobi kooli lasteaialapsed koos õpetaja Katrini ja Mairitiga.
Oli tore nii väärikat seltskonda meie koolimajas näha. Päeva juhiks palusime ka ühe meie kooli algatajatest Urve Järgi, kes sel aastal pälvis Jakob Hurda preemia. Urve on ka ise mitmekordne vanaema ja kodus tema kõrval on vanaisa Paavo- seega teab ta täpselt, missugused naljad, jutud ja laulud vanavanematele peale lähevad. Ja oh, kui vägevalt laulsid vanaemad-isad Urve pilli järgi!
Pidin nentima, et Jakobi kooli koor on sündimas. Kooli poolt soovitasime vanavanematel hakata kirjutama memuaare oma lapsepõlvest, noorusest ja kooliajast. Tore oleks ju teada, kuidas ja kus nemad targaks said. Missugused tarkuseterad nad juba kodust kaasa võtsid jne. Ootame kirjatükke kooli. Õpetaja Tiina luges ette imelise jutukese oma ema mälestuste kirjutisest.
Laual olid aga lapselaste meisterdatud hõrgutised- iga klassi lapsed olid teinud just neile meeldinud suupisteid. Koolitädid Heili ja Merike seisid hea selle eest, et lauad said kaetud ja raviteed, maitseveed ja kohv otsa ei lõpeks!
Meie esivanemad käisid ringi ka koolimajas, sest nii mõnigi ei olnud veel näinud, kus nende armas võsukene õpib. Henri vanaema ütles, et sai jälle koolist tarkuseteri juurde.
Hoiame kokku ja toetame üksteist, et meie vanaemad -isad oleksid hoitud oma laste ja lastelaste poolt ning, et keegi ei jääks üksi. Ja, kui vanemad vahel kardavad, et meie vanavanemad lapsed liialt ära hellitavad, siis NEMAD võivad! Armastust ei ole kunagi liiga palju!
Olete alati meie kooli oodatud, head vanaemad ja vanaisad! Põlva Jakobi Kooli pere
Teisel ülestõusmispühal, 10. aprillil lõppenud elektroonilisel arvamusküsitlusel paluti kus kõigil Jakobi Kooli (sh lasteaia) kogukonna peredel avaldada arvamust selle kohta, kas JK-s peaks edaspidi A-võõrkeelena õpetatama inglise või saksa keelt. 49 vastusest 47 anti inglise keele ja kaks saksa keele poolt.
Vastajatel oli võimalus oma seisukohta ka põhjendada. Inglise keele kasuks toodi kõige enam välja asjaolu, et seda läheb õpilastel tulevikus kõrgharidust omandades ja tööelus tõenäoliselt märksa enam vaja – paljusid aineid õpetatakse ka Eesti kõrgkoolides juba praegu inglise keeles, samuti toimub just selles keeles suur osa rahvusvahelisest suhtlusest jne. Esile toodi ka isiklikku kogemust: olles ise põhikoolis A-võõrkeelena saksa keelt õppinud, oli hilisem koolitee raskem võrreldes nendega, kes olid rohkem õppinud inglise keelt.
Saksa keele poolt antud hääli põhjendati sellega, et kuigi saksa keelt pole tõesti kõikjal meie ümber, vajab see keel rohkem süvenemist kui inglise keel oma loomuliku iseenesest mõistetava kohaloluga. Kui alustada õppimist 6. klassis, siis pole ses enam sellist jõudu kui hoogne pealehakkamine algklassides.
Seega saab uuest õppeaastast Jakobi Koolis A-võõrkeeleks inglise keel ja saksa keelt on võimalik õppida B-võõrkeelena. Siiski loodame leida võimalused ka selleks, et soovijad saaksid juba algklassides saksa keelt õppida valikaine või ringitunnina.
Praegu on käimas Põlva Jakobi Kooli iseseisvumise protsess. Alates 30.06.2023 lõpetab MTÜ Tartu Luterlik Peetri Kool oma tegevuse Põlvas ning Jakobi Kooli pidamise vastutus läheb üle põlvakatele.
16.03.2023 loodi Põlva Jakobi Kooli Sihtasutus, mille juhatuse moodustavad Elar Edesi, Kätlin Kõivja Rane Viks. Sihtasutus taotleb tegevusluba iseseisva Jakobi Kooli käivitamiseks. Koos Jakobi Kooli õpetajate ja aktiivsete lastevanematega on koostatud tegevusloa taotlemiseks vajalikud dokumendid ja need on valmis esitamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile.
Põlva Jakobi Kooli Sihtasutus on kooli uueks direktoriks valinud Jakob Hurda nimelise Rahvahariduse Seltsi esinaise Tiia Viilu, kes omab lisaks juhtimiskogemusele ka erialast haridust ning pikaajalist töökogemust hariduse vallas.
Loodava kooli toimivat majandamismudelit tutvustatakse kogukonnale 28.03.2023 kell 18.00 Põlva Muusikakooli saalis algaval üldkoosolekul. Sellele koosolekule on teretulnud lapsevanemad ja ka kõik huvilised.
Päevakord: – ülevaade arengutest JK iseseisvumise protsessist – JK direktori tutvustamine – arengukava jt dokumentide tutvustamine ning vajadusel kommenteerimine – kogukonna heakskiidu küsimine plaanidele (sh küsimus A-võõrkeele õpetamisest) – võimalustest panustada JK arengusse
Haridus- ja Teadusministeerium viib teiste Eesti erakoolide hulgas ka Põlva Jakobi Koolis läbi järelevalvet eraüldhariduskoolides kehtestatud õppemaksu üle. Järelevalve toimub 14. september – 03. oktoober 2022.
Lapsevanematel on võimalik tutvuda eraüldhariduskoolide õppemaksuga seotud infomaterjaliga Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel https://www.hm.ee/et/uudised/infomaterjal-erauldhariduskoolide-lapsevanematele. Õppemaksu järelevalvega seotud praktiliste küsimuste ja infoga on lapsevanemal võimalik pöörduda HTMi õiguspoliitika osakonna järelevalve valdkonna peaeksperdi Mare Tamme poole e-posti aadressil mare.tamm@hm.ee ning sisuliste küsimustega, mis on seotud õppemaksu kehtestamise ja erakoolide rahastamisega, on võimalik pöörduda HTMi haridusvõrgu osakonna nõuniku Piret Sapi poole.
