Esmaspäeval, 9.septembril pidas Jakobi kooli-ja lasteaiapere vanavanematepäeva. Sel aastal tehti seda erilisemalt kui tavaliselt. Vahvad vanavanemad tulid koos lapselastega Raja tallu, kus meid võõrustasid mesinik Tarvo ja vaarikakasvataja Kairi. Kohale saabus julgelt üle saja inimese. Vanavanemad tulid hiigel-piknikukorvidega ja me katsime ühiselt imelise peolaua. Mida kõike seal ei leidunud? Oli magusat, soolast, haput ja vürtsikat. Jookide eest seisid hea meie söögitädid Heili ja Merike. Kõhud said täis ja jäi veel koju viimisekski. Lisaks oli lapselastel võimalus vaarikatest kõht punni süüa ja vanaemad ja vanaisad said soodsa hinnaga ise endile vaarikaid korjata. Ja söödi ning korjati.
Tarvo jutustas lastele ja vanavanematele talu ajaloost ning rääkis mesindusest põnevaid fakte. Lastele oli tore joosta, hüpata, palli mängida ja nautida vanaavanematega toredat õhtut. Ja nii armas oli näha, kuidas vanad tuttavad kokku said ja juttu jätkus kauemaks. Direktor Tiia tänas ja tunnustas meie laste esivanemaid toetuse eest. Meie lastel on vägev „tagala”- vanavanemad! Tegime vanaemadele ja vanaisadele ka ettepaneku, et nad kirjutaksid oma kooliteest jutukesi ning mesaame teha ühe vahva raamatu, kuhu nad lisaksid ka oma lapsepõlve lemmiktoidu retseptid. Meil kõigil oli tore ja vaheldusrikas õhtupoolik!
Oleme siiralt tänulikud, et Raja talu pererahvas meid nii soojalt vastu võttis! Kallitele vanavanematele palju tervist ja õnnistus põue!
Täna on rahvusvaheline raamatu lugemise päev ja meie lastel oli hommikul privileeg, kuidas luust ja lihast kirjanik luges ette katkendit oma raamatust.
Meil käis külas Juhani Püttsepp, kes oma raamatu “On kuu kui kuldne laev” põhjal rääkis meile ajaloost, kuidas 1944. aastal pidid paljud eestlased jätma sõjahirmus maha kodumaa ja pagesid üle mere Rootsi.
P.S. Raamat “On kuu kui kuldne laev” on väga hea raamat ja on kõikidele meeldinud, kes seda lugenud on. Kahjuks oli ta poodides välja müüdud. Just eile ilmus teine trükk poodidesse taas müügile- aitäh kirjastusele Tänapäev- et me ei unustaks.
Tänavu möödub 80 aastat 1944. aasta hilissuvest ja sügisest, mil sissetungiva Nõukogude armee eest põgenes Eestist umbes 80 000 inimest, kellest paljud ei jõudnud kunagi sihtkohta. Kuna valdav osa põgenejatest lahkus Eestist meritsi, nimetatakse seda lahkumislainet ka paadipõgenemiseks.
Räpina aianduskoolis toimus esmaspäeval traditsiooniline Põlvamaa õpetajate Augustifoorum, kus tunnustati maakonna selle aasta parimaid haridustöötajaid.
Meie koolist olid nomineeritud:
aasta klassiõpetaja kategoorias MARJU LEPASSON
aasta aineõpetaja kategoorias TIINA VASSER.
Fotol: Põlva Jakobi Kooli esindus Augustifoorumil.
Keväjäle sobiliku ja meelelidse ettevõtmisõ Jakobi koolin.
Mii kooli latsõ Mägi Mirtel (2.klass) ja Valgõ Mattias (3.klass) kävivä lehekuu 8.pääväl Sännä kultuurimõisan võrokeelidse luulõ lugõmisõ võistlusõl, Artur Adsoni avvus. Olgu üteldü, et edimäne luulõvõistlus oll Sännän 1999a. Tuu om võrokõisil väega väärikas üritüs kohaligu trubaduuri avvustamisõs. Sjoo aasta oll luulõlugõjit 15 last, kõik põhikooli kooliastmõ olli esindädü. Mirtel loi Milvi Panga luulõtusõ “Jalgratta talvõuni”. Mattias loi Contra luulõtusõ ” Jalkpallimaa Põlva”. Mõlõmba lugõja andsõvaq hindäst parõmba, olliva ilmõka ja lustilidsõq. Hindaminõ oll` sjoo aasta väega demokraatlik,žüriid es olõki. Egäüts sai anda viiele parembide miildünü lugõjalõ uma punkti. Perän võisõt põhjendada kah , et mille sullõ just nuu 5 miildüvä. Ütski lugõja es jää ilma punktita. Uguri Kadri, üritüse kõrraldaja arvas, et kuis olõski võimalik luulõlugõjat hinnada? Egäütel uma arvosaaminõ ja mõtõ pään. Pääle esinemisi oll ka tsillokõnõ tüütarõ Adsoni luuletuisi parembas mõistmisõs ja ilmekambas lugõmisõs. Saimi arvo, et tähtsä om kõgõpääst õks arvu saia, midä luulõtaja om tahtnu üldä üte vai tõõsõ mõttõ ja väljendiga. Sõs saat vast arvo, et määnest sõnna-mõtõt rõhutada. Vaihõpääl sai suuperätsegä kihä kinnitäda. Samal üritüsel hõigati vällä ka timahavadsõ „Mino Võromaa“ 37 kirätöie võistlusõ parõmba kirotaja.Töid tull võistlusõlõ 64, kirotajit oll 12. koolist. Mii kuuli tull õkva 1.-3. klassi arvõstusõn 1. kotus – Pärtel Lillemäele 3.klassist. Pärtel kirot , „Üts vigurijutt vastlapääväst“. Parõmba jutu-luulõtusõ aviti vällä valli väärikas žürii: Helle Laanpere, Aimi Hollo, Hipp Saar ja Janek Vaab. Avvuhinnaq olli iks kah. Mirtel ja Mattias saivaq tenokirä ja väiku märkmiku ilosa luulõtusõ esitämise iist. Pärtel sai torrõ võrokiilse lavvamängo ” Hummogust õdaguni”. Arvada jõudva seoaastadsõ kirätüü paari aasta peräst ka raamadukaasi vaihõlõ, a parhilla saa neid lukõ Võro instituudi kodolehe päält.
Nüüd kirjakeeles ka!
Kevadele sobilikud ja meelelised ettevõtmised Põlva Jakobi Koolis
Meie kooli õpilased Mirtel Mägi( 2.klass), Mattias Valge ( 3.klass) käisid 8.mail Sänna kultuurimõisas võrukeelse luule lugemise võistlusel, Artur Adsoni auks. Olgu öeldud, et esimene luulevõistlus oli Sännas 1999a. See on võrukestel väga väärikas üritus kohaliku trubaduuri austuseks. Sellel aastal oli luulelugejaid 15 last, kõik põhikooli kooliastmed olid esindatud. Mirtel luges Milvi Panga luuletuse ” Jalgratta talvõuni”. Mattias luges Contra luuletuse ” Jalkpallimaa Põlva”. Mõlemad lugejad andsid endast parima, olid ilmekad ja lustilised. Hindamine oli seekord väga demokraatlik, žüriid polnudki. Igaüks sai anda viiele paremini meeldinud lugejale oma punkti.Pärast sai ka põhjendada, et miks sulle just need 5 meeldisid. Tore oli see, et ükski lugeja ei jäänud punktita, mõnedel oli lihtsalt punkte rohkem kui teistel. Kadri Ugur, ürituse korraldajana, arvab, et kuidas olekski võimalik hinnata luulelugejaid? Igaühel ju oma arusaam ja mõte peas. Peale esinemiste oli ka pisike töötuba Adsoni luuletuste paremaks mõistmiseks ja ilmekamaks lugemiseks. Saime aru, et tähtis on kõigepealt ikka aru saada, mida luuletaja on tahtnud öelda ühe või teise mõtte ja väljendiga, siis saad vast aru, millist sõna- mõtet rõhutada. Vahepeal sai suupärasega keha kinnitada. Samal üritusel hõigati välja ka selleaastased „Mino Võromaa“ 37 kirjatööde võistluse paremad kirjutajad.Töid tuli võistlusele 64, kirjutajaid 12. koolist. Meie kooli tuli 1.-3. klassi arvestuses lausa 1.koht- Pärtel Lillemäele, 3.klassist. Pärtel kirjutas, „Üts vigurijutt vastlapääväst“. Paremad jutud-luuletused aitas välja valida väärikas žürii: Helle Laanpere, Aimi Hollo, Hipp Saar ja Janek Vaab. Selleaastased kirjatööd jõuavad ka paari aasta pärast raamatukaante vahele, aga praegu saab neid lugeda Võru Instituudi kodulehelt. Auhinnad olid ikka ka. Mirtel ja Mattias said tänukirja ja toreda märkmiku ilusa luuletuse lugemise eest. Pärtlile sai toreda lauamäng võru keeles ” Hummogust õdaguni”.
Jakobi kooli 5. ja 6. klassi seltskonnal õnnestus KIK-projekti abiga külastada ühte väga põnevat paika Eestimaal, nimelt Võrtsjärve ääres asuvat järvemuuseumi. Nagu ikka, algas kõik teooriaga. Kuulsime meie giidilt väga huvitavaid fakte kalade elust, nende kehaahitusest, toitumisest, sigimisest, kalapüügist ja veel paljust muust kaladega seonduvast. Kalad pole üldse tummad! Teadlased olid lindistanud erinevate kalade hääli, mida meilegi kuulata anti. Saime kalapüügiga seotud eksponaate uurides leida vastuseid küsimustele, kuidas üks õige kalamees Eesti veekogudel peaks käituma, milliseid kalu ja kuidas püüdma. Nägime kaasaegseid ja vanu püügiriistu, Eesti vetest püütud suurima kala mudelit, filmi angeja uskumatust teekonnast Sargasso merre. Õppeprogrammi kuulus ka parvesõit Võrtsjärvel. Meil vedas ilmaga väga, sest parvereisi ajal oli järvel lainetus väike ning ükski mereröövlilaev meid ei rünnanud. Õnneks oli parvel ka mootor ja poiste kartus, et tuleb ise sõudma hakata, oli asjatu. Pärast parvetamist saime siseneda kalade imemaale. Meie ümber olevates suurtes akvaariumites ujusid sajad kodumaised kalad ning samuti värvikad eksootilised kalaliigid mujalt maailmast. Mis kõige põnevam – kaladele olid valmistatud akvaariumid ka põranda sisse. Klaasist akvaariumitel kõndides saime imetleda hämmastavaid kalaelukaid. Need ei olnud mitte väikesed kribulad, vaid meie jalge alt ujusid läbi kuni meetrised purikad. Giid Marie tutvustas erinevate kalaliikide tunnuseid, mis oli hiljem abiks uimede ja saba ehituse järgi kalade määramisel. Lahkudes soovisime toredatele muuseumitöötajatele jätkuvalt jõudu kalade õiguste eest seismisel.
Jakobi kooli 6. klass seadis reedel (16.02) sammud keskraamatukogu poole, et kohtuda omakandi lastekirjaniku Grethe Rõõmuga. Grethel oli just äsja ilmunud uus raamat “Ruudi, Tuula ja hambahaldjas Tauno”, mida ta väga emotsionaalselt ja põnevalt kuulajatele tutvustas. Raamat on kirjutatud veidi noorematele lugejatele ja seepärast uurisime kirjanikult tema eelmisel aastal valminud noorsooromaani “Kaarnapuu” kohta. Selgus, et teos sisaldab veidi vanarahva tarkust, hulgaliselt seiklusi ja parasjagu õudust ka. Selline sisu tekitas huvi nii mõneski teismeealises, kes olid agarad raamatut laenutama või endale ostma. Kohtumise lõpus võtsid meie kohalikud korrespondendid Mirelle ja Kuido kirjanikult intervjuu kooli ajalehe “Jakobi Hääl” tarvis. Loodetavasti ilmub ajalehe esimene number peatselt. Sealt saab lugeda, kuidas väike Grethe avastas endas kirjutamispisiku, mis on tema lemmikraamat ja muudki põnevat.
Täna on rahvusvaheline raamatu lugemise päev 
privileeg
