Jakobi kooli õpetajad Setomaal

Mida teevad õpetajad õpetajate päeval? Loomulikult lasevad koolimajast jalga, et järgmisel päeval värskemana ja rõõmsamana tagasi tulla.

7. oktoobri hommikul andsime võimu lahkesti riigigümnaasiumi õpilastele üle ja suundusime Setomaad avastama. 

Esimese peatuse tegime Piusa Savikojas. Soojas ja hubases töökojas võttis meid vastu peremees Meelis Krigul. Leidsime end üllatavalt rikkalikus savinõude maailmas: kruusid, kausid, serviisid, kannud, karikad, potid, küünlajalad, lambikuplid jne, jne. Seinu kaunistasid kunstniku maalid Võromaa vanadest hoonetest. Isegi rulood akende ees olid tema enda kujundatud. Meister jagas meiega lahkesti oma kunsti saladusi ning demonstreeris savinõu valmimist kedral. Kui vajate erilist kingitust oma lähedastele või sõpradele, siis Piusa Savikojast leiate selle kindlasti.

Ateljeest väljudes astusime kargesse, aga lummavalt vaiksesse loodusesse. Hingasime kopsud puhast männimetsa õhku täis ning nautisime teekonnale kaasa võetud suupisteid. Tõeline vaikus ja rahu! 

Mõned kilomeetrid edasi liikudes leidsime üles Obinitsa Issanda Muutmise kiriku. Lahke kirikuteenija palus meid sisse ning tutvustas kiriku ajalugu ning jumalateenistuse korda. Saladuskatte all saime piiluda isegi kõige pühamatesse paikadesse. Aga ainult piiluda! Õigeusu kirikud on tavapäraselt kaunistatud rikkalikult ikoonide, krutsifikside, kullatud küünlajalgade ning suurejooneliste laelühtritega. Sarnast hiilgust oli näha ka Obinitsa kirikus. 

Kiriku ehitamise lugu oli väga põnev. Nimelt  1950. aastal asus kohalik preester  vaatamata takistustele kohaliku kogukonna toetusel kiriku ehitamist. Algul töötas ta üksinda, hiljem liitusid ka koguduse liikmed.  

 Kiriku nn eelkäijat, kunagist Obinitsa kool-kirikut, hakati ehitama 1897. aastal. See  oli Baltimaades ainulaadne puust kahekorruselise kellatorniga hoone. 1950.aastal, nõukogude ajal, kirik suleti ja anti kasutada koolile. Seepärast pidaski kohalik preester vajalikuks uus kirik rajada.

Meie teekond viiski endise Obinitsa  kool-kiriku juurde, mille ümberehituse eestvedamise suure ja suurepärase töö tegid ära Lenna ja Lauri. Ilmaveere võttis meid vastu kaunite vaadetega “maailma veerekese päält“. Uksel kohtasime  peremeest ennast, kellel käed-jalad ikka kiiret tegvust täis.

Kaunist interjööri ja maitsvat toitu ning lahket teenindust nautides veetsime paar tunnikest Ilmaveere restoranis. Enne lahkumist jõudis alati rõõmsameelne peremees meile veidike tutvustada omi uusi plaane. Obinitsa tuleb põnevust juurde!

 Põikasime korraks sisse sel sügisel avatud Obinitsa kooli, et tervitada ja julgustada uusi alustajaid vapralt edasi liikuma.

Rõõmus ja puhanud Jakobi kooli õpetaja Tiina Vasser

Fotod: Merlin Kirbits

Kanadast on täna laekunud juulis lubatud toetus

Kanadast on täna laekunud juulis lubatud toetus summas 6485,50 eurot, mis toetab Põlva Jakobi Kooli arengut. See rahaline toetus on saadud Hamiltoni eestlaste luterikoguduse kaudu, kes on näidanud üles suurt toetust kooli algatustele ja tegevustele.

Hamiltoni eestlaste luterikogudus on tuntud oma aktiivse osalemise ja panuse poolest kohaliku eestlaskonna toetamisel. Nende abiga on võimalik edendada Põlva Jakobi Kooli hariduslikke algatusi ja toetada kogukonna noori. Toetussumma aitab katta mitmeid kooli vajadusi, sealhulgas õpikute ja õppematerjalide soetamist, kooliürituste korraldamist ning muude haridustegevuste rahastamist.— tunneb end õnnistatult.

Põlva Jakobi Kool, mis on hiljuti asutatud, on olulise tähtsusega kohaliku kogukonna jaoks, pakkudes noortele võimalust õppida ja areneda toetavas keskkonnas. Kooli eesmärgiks on edendada eesti keele ja kultuuri õpetamist, luues samal ajal tugeva aluse noorte haridusteele.

Toetuse laekumine on suur samm edasi, näidates, et rahvusvaheline koostöö ja kohalike kogukondade toetus võivad mängida suurt rolli hariduse ja kultuuri edendamisel. Kooli juhtkond tänab Hamiltoni eestlaste luterikogudust ja kõiki, kes on aidanud selle toetuse realiseerimisel.

See toetus avab uusi võimalusi kooli arendamiseks ja aitab kaasa noorte hariduse rikastamisele Põlvas ja selle ümbruses. Kooli tegevused saavad veelgi enam hoogu ning loodetakse, et sarnased toetused jätkuvad ka tulevikus.

https://eestielu.ca/…/hamiltoni-eestlaste…/…

Vanavanemate päev

Vanavanemate päeva tähistamine Jakobi koolis

Esmaspäeval, 9.septembril pidas Jakobi kooli-ja lasteaiapere vanavanematepäeva. Sel aastal tehti seda erilisemalt kui tavaliselt. Vahvad vanavanemad tulid koos lapselastega Raja tallu, kus meid võõrustasid mesinik Tarvo ja vaarikakasvataja Kairi. Kohale saabus julgelt üle saja inimese. Vanavanemad tulid hiigel-piknikukorvidega ja me katsime ühiselt imelise peolaua. Mida kõike seal ei leidunud? Oli magusat, soolast, haput ja vürtsikat. Jookide eest seisid hea meie söögitädid Heili ja Merike. Kõhud said täis ja jäi veel koju viimisekski. Lisaks oli lapselastel võimalus vaarikatest kõht punni süüa ja vanaemad ja vanaisad said soodsa hinnaga ise endile vaarikaid korjata. Ja söödi ning korjati.

Tarvo jutustas lastele ja vanavanematele talu ajaloost ning rääkis mesindusest põnevaid fakte. Lastele oli tore joosta, hüpata, palli mängida ja nautida vanaavanematega toredat õhtut. Ja nii armas oli näha, kuidas vanad tuttavad kokku said ja juttu jätkus kauemaks. Direktor Tiia tänas ja tunnustas meie laste esivanemaid toetuse eest. Meie lastel on vägev „tagala”- vanavanemad! Tegime vanaemadele ja vanaisadele ka ettepaneku, et nad kirjutaksid oma kooliteest jutukesi ning mesaame teha ühe vahva raamatu, kuhu nad lisaksid ka oma lapsepõlve lemmiktoidu retseptid. Meil kõigil oli tore ja vaheldusrikas õhtupoolik!

Oleme siiralt tänulikud, et Raja talu pererahvas meid nii soojalt vastu võttis! Kallitele vanavanematele palju tervist ja õnnistus põue!

Õpetaja Anar Ruubel

Fotod: Anar Ruubel

Rahvusvaheline raamatu lugemise päev

📚Täna on rahvusvaheline raamatu lugemise päev 📚 ja meie lastel oli hommikul 🙏 privileeg🙏, kuidas luust ja lihast kirjanik luges ette katkendit oma raamatust.

💚💚💚 Meil käis külas Juhani Püttsepp, kes oma raamatu “On kuu kui kuldne laev” põhjal rääkis meile ajaloost, kuidas 1944. aastal pidid paljud eestlased jätma sõjahirmus maha kodumaa ja pagesid üle mere Rootsi.

P.S. Raamat “On kuu kui kuldne laev” on väga hea raamat ja on kõikidele meeldinud, kes seda lugenud on. Kahjuks oli ta poodides välja müüdud. Just eile ilmus teine trükk poodidesse taas müügile- aitäh kirjastusele Tänapäev- et me ei unustaks.

Tänavu möödub 80 aastat 1944. aasta hilissuvest ja sügisest, mil sissetungiva Nõukogude armee eest põgenes Eestist umbes 80 000 inimest, kellest paljud ei jõudnud kunagi sihtkohta. Kuna valdav osa põgenejatest lahkus Eestist meritsi, nimetatakse seda lahkumislainet ka paadipõgenemiseks.

Aitäh toreda külaskäigu eest, Juhani Püttsepp! 😍

Augustifoorum 2024

Räpina aianduskoolis toimus esmaspäeval traditsiooniline Põlvamaa õpetajate Augustifoorum, kus tunnustati maakonna selle aasta parimaid haridustöötajaid.

Meie koolist olid nomineeritud:

aasta klassiõpetaja kategoorias MARJU LEPASSON

aasta aineõpetaja kategoorias TIINA VASSER.

Fotol: Põlva Jakobi Kooli esindus Augustifoorumil.

Kevadele sobilikud ja meelelised ettevõtmised Põlva Jakobi Koolis

Keväjäle sobiliku ja meelelidse ettevõtmisõ Jakobi koolin.

Mii kooli latsõ Mägi Mirtel (2.klass) ja Valgõ Mattias (3.klass) kävivä lehekuu 8.pääväl Sännä kultuurimõisan võrokeelidse luulõ lugõmisõ võistlusõl, Artur Adsoni avvus. Olgu üteldü, et edimäne luulõvõistlus oll Sännän 1999a. Tuu om võrokõisil väega väärikas üritüs kohaligu trubaduuri avvustamisõs.
Sjoo aasta oll luulõlugõjit 15 last, kõik põhikooli kooliastmõ olli esindädü.
Mirtel loi Milvi Panga luulõtusõ “Jalgratta talvõuni”. Mattias loi Contra luulõtusõ ” Jalkpallimaa Põlva”. Mõlõmba lugõja andsõvaq hindäst parõmba, olliva ilmõka ja lustilidsõq.
Hindaminõ oll` sjoo aasta väega demokraatlik,žüriid es olõki. Egäüts sai anda viiele parembide miildünü lugõjalõ uma punkti. Perän võisõt põhjendada kah , et mille sullõ just nuu 5 miildüvä. Ütski lugõja es jää ilma punktita. Uguri Kadri, üritüse kõrraldaja arvas, et kuis olõski võimalik luulõlugõjat hinnada? Egäütel uma arvosaaminõ ja mõtõ pään.
Pääle esinemisi oll ka tsillokõnõ tüütarõ Adsoni luuletuisi parembas mõistmisõs ja ilmekambas lugõmisõs. Saimi arvo, et tähtsä om kõgõpääst õks arvu saia, midä luulõtaja om tahtnu üldä üte vai tõõsõ mõttõ ja väljendiga. Sõs saat vast arvo, et määnest sõnna-mõtõt rõhutada.
Vaihõpääl sai suuperätsegä kihä kinnitäda.
Samal üritüsel hõigati vällä ka timahavadsõ „Mino Võromaa“ 37 kirätöie võistlusõ parõmba kirotaja.Töid tull võistlusõlõ 64, kirotajit oll 12. koolist.
Mii kuuli tull õkva 1.-3. klassi arvõstusõn 1. kotus – Pärtel Lillemäele 3.klassist. Pärtel kirot , „Üts vigurijutt vastlapääväst“.
Parõmba jutu-luulõtusõ aviti vällä valli väärikas žürii: Helle Laanpere, Aimi Hollo, Hipp Saar ja Janek Vaab. Avvuhinnaq olli iks kah. Mirtel ja Mattias saivaq tenokirä ja väiku märkmiku ilosa luulõtusõ esitämise iist.
Pärtel sai torrõ võrokiilse lavvamängo ” Hummogust õdaguni”.
Arvada jõudva seoaastadsõ kirätüü paari aasta peräst ka raamadukaasi vaihõlõ, a parhilla saa neid lukõ Võro instituudi kodolehe päält.

Nüüd kirjakeeles ka!

Kevadele sobilikud ja meelelised ettevõtmised Põlva Jakobi Koolis

Meie kooli õpilased Mirtel Mägi( 2.klass), Mattias Valge ( 3.klass) käisid 8.mail Sänna kultuurimõisas võrukeelse luule lugemise võistlusel, Artur Adsoni auks. Olgu öeldud, et esimene luulevõistlus oli Sännas 1999a. See on võrukestel väga väärikas üritus kohaliku trubaduuri austuseks.
Sellel aastal oli luulelugejaid 15 last, kõik põhikooli kooliastmed olid esindatud.
Mirtel luges Milvi Panga luuletuse ” Jalgratta talvõuni”. Mattias luges Contra luuletuse ” Jalkpallimaa Põlva”. Mõlemad lugejad andsid endast parima, olid ilmekad ja lustilised.
Hindamine oli seekord väga demokraatlik, žüriid polnudki. Igaüks sai anda viiele paremini meeldinud lugejale oma punkti.Pärast sai ka põhjendada, et miks sulle just need 5 meeldisid. Tore oli see, et ükski lugeja ei jäänud punktita, mõnedel oli lihtsalt punkte rohkem kui teistel. Kadri Ugur, ürituse korraldajana, arvab, et kuidas olekski võimalik hinnata luulelugejaid? Igaühel ju oma arusaam ja mõte peas.
Peale esinemiste oli ka pisike töötuba Adsoni luuletuste paremaks mõistmiseks ja ilmekamaks lugemiseks. Saime aru, et tähtis on kõigepealt ikka aru saada, mida luuletaja on tahtnud öelda ühe või teise mõtte ja väljendiga, siis saad vast aru, millist sõna- mõtet rõhutada.
Vahepeal sai suupärasega keha kinnitada.
Samal üritusel hõigati välja ka selleaastased „Mino Võromaa“ 37 kirjatööde võistluse paremad kirjutajad.Töid tuli võistlusele 64, kirjutajaid 12. koolist.
Meie kooli tuli 1.-3. klassi arvestuses lausa 1.koht- Pärtel Lillemäele, 3.klassist. Pärtel kirjutas, „Üts vigurijutt vastlapääväst“.
Paremad jutud-luuletused aitas välja valida väärikas žürii: Helle Laanpere, Aimi Hollo, Hipp Saar ja Janek Vaab. Selleaastased kirjatööd jõuavad ka paari aasta pärast raamatukaante vahele, aga praegu saab neid lugeda Võru Instituudi kodulehelt.
Auhinnad olid ikka ka. Mirtel ja Mattias said tänukirja ja toreda märkmiku ilusa luuletuse lugemise eest.
Pärtlile sai toreda lauamäng võru keeles ” Hummogust õdaguni”.

Kae sõs!