Reedel, 30. jaanuaril tähistati koolis eesti kirjanduse päeva, mis oli pühendatud eesti keelele, kirjandusele ja kirjanikele. Päev pakkus nii avastamisrõõmu kui ka võimalust mõelda, miks emakeel ja omamaine kirjandus on meie kultuuri alustalad.
Eesti kirjanduse päeva tähistatakse Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäeval. Sel aastal möödus tema sünnist 148 aastat. Söögisaalis on üleval Tammsaarele pühendatud tutvustavad plakatid, mis annavad ülevaate tema loomingust. Tammsaare teosed kui eesti kirjanduse klassika kõnetavad õpilasi ka tänapäevaste teemade kaudu.
Kirjanduspäeva raames toimus koolis mitmeid tegevusi. Üheks neist oli kiireima lauselugeja väljaselgitamine. Üritus pakkus põnevust ning võimalust panna proovile oma lugemisoskuse kiirus. Igast kooliastmest selgitati välja parim.
I koolistme võitja – Emili Mustimets 1. klassist,
II kooliastme võitja – Pärtel Lillemäe 5. klassist,
III kooliastme võitja – Johannes Mesak 8. klassist.
Täname kõiki osalejaid! Järgmisel aastal saavad taaskord kõik õpilased end proovile panna.
Lisaks pöörati tähelepanu ka Ellen Niidu loomingule, sest eesti kirjanduse päevon ühtlasi ka kooslugemise päev. Sel aastal loeti lugusid teosest „Onu Ööbik Öösorri tänavast“. Ellen Niidu soojad ja mängulised tekstid pakkusid äratundmisrõõmu eri vanuses lugejatele.
Kirjanduspäeva üheks fookuseks oli ka kirjasõpruse ja kirjakultuuri väärtustamine. Õpilasi kutsuti üles mõtlema sellele, millal nad viimati posti teel kirja saatsid või said, ning looma uusi mälestusi päris kirja kirjutamise kaudu. Kirja saamine pakkus elevust ja rõõmu.
Eesti kirjandus kui rahva mälu ja mõtete kandja oli kogu päeva keskmes. Jakob Hurda mõte emakeelest kui rahva ühendavast jõust kõlas kirjanduspäeva tegevustes ja sõnumites selgelt ning andis päevast osavõtnutele mõtteainet kindlasti ka edaspidiseks.
“Jakob Hurt jalutas Himmastes mööda looklevaid metsaradu ja unistas ajast, mil emakeel saab rahva uhkuseks ja ühendavaks jõuks.”
Kairit Leesalu
eesti keele ja kirjanduse õpetaja
